Peale AHL Tartu Keskuse on projekti partneriteks:

• Volkshochschule Landkreis Regen, Saksamaa (koordinaator)
• CEPA Francisco Largo Caballero, Hispaania
• INNOVA Länsi-Suomen aikuiskoulutuskeskus – Soome
• Budapest College of Communication and Business, Ungari
• St. John`s Central College of Further Education and Training – Iirimaa
• National Education Directorate of Kusadasi – Türgi
• Ecole Industrielle Marcinelle-Monceau – Belgia

Sotsiaalsed partnerid Eestis

• MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
• Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut

Projekti sihtgrupiks on peamiselt täiskasvanute koolitajad ja õpetajad, keda antud projektis käsitletakse õppijatena.

Projekt tuleneb tõsiasjast, et immigrantide sotsiaalne integreerimine ühiskonda on probleemiks kõikides Euroopa riikides. Kui Lääne-Euroopas on iga kümnes elanik võõramaalane, siis näiteks Eestiski on mitte-eestlaste osakaal 1/3, kellest suurem osa ei räägi riigikeelt ega ole ka täielikult integreerunud riigi poliitilisse-, kultuuri- ja sotsiaalellu.

Projekti eesmärgiks on õppida üksteise parimatest praktikatest, kas ja kuidas on võimalik läbi täiskasvanute koolituse aidata kaasa taskaalustatud multikultuurse ühiskonna loomisele.

Kõik partnerasutused tegelevad täiskasvanute koolitusega, sh. ka immigrantide või põgenike nõustamisega. Planeeritud tegevused hõlmavad nii koolitusi, sh. koolitajate koolitusi, erinevaid uurimusi immigrantidele mõeldud sotsiaalse integratsiooni-alaste koolituste kohta ja avaliku arvamuse kohta antud koolituste tõhususest. Projektikohtumistel vahetatakse kogemusi ja tehakse uurimustest kokkuvõtteid. Eriline rõhk on asetatud erinevate kultuuride tundmaõppimisele ja mõistmisele, et integratsioon on kahepoolne asi.

Täiskasvanute koolitajad saavad võimaluse tundma õppida teiste Euroopa riikide kultuuri, omandada uusi pedagoogilisi võtteid ja metoodikaid.

Projekt näeb ette lisaks projektitegevustele igal maal kohapeal ka vähemalt 12 mobiilsuse korraldamist partnerriikidesse.

Esimene, nn. lähtekohtumine toimus Türgis Kusadasis 12.-23. novembril 2008. Osalesid partnerid 7 eri riigist. Toimus 3 õpituba, milleks partneritel olid ette valmistatud oma riiki, linna ja õppeasutust ning immigratsiooni hetkeseisu tutvustavad slaidiesitlused. Tehti plaane edaspidiseks: lepiti kokku järgmiste kohtumiste ajad ja teemad.

Külastasime Kusadasi linnavalitust ja haridusametit. Saime osa Türgi iidsest kultuurist, tavadest ja tohutust külalislahkusest.

Teine projektikohtumine toimus Ungaris Budapestis 13.- 17.märtsil 2009.

Seekord tuli ette valmistada oma maa haridussüsteemi tutvustav esitlus, keskendudes täiskasvanuharidusele. Teiseks, tuli tutvustada välismaalaste õppimisvõimalusi ülikoolides. Seekord osalesid kohtumisel 8 partnerriigi esindajaid, sest peale Türgi kohtumist sai projektitoetuse ka Belgia, kes esialgu sest ilma olid jäänud. Hispaanlased ja iirlased olid kohtumisele kaasa võtnud ka immigrant-õppureid, kes osalesid õpitoas, kus rääkisime immigrantide abistamisest koolituse kaudu. Saime teada, kuidas nad end võõral maal tunnevad, millest kõige rohkem abi ja millest puudust tunnevad.

Külastasime huviväärsusi nii Budapestis kui ka ümbruskonnas, nautisime Ungari köögikunsti ja toredate inimeste seltskonda.

Kolmanda projektikohtumise 3.-7.juunil 2009 korraldas AHL Tartu Keskus.

Projektikohtumisel osales peale eestlaste 23 inimest 7 riigist.

Esmalt külastasime Ida-Virumaad. Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus seminar, kus tutvustati integratsiooniprobleeme antud piirkonnas ja õppimisvõimalusi kolledžis. Külastasime Toila parki, Narva linnust ja Kuremäe kloostrit.

Tartus osalesime seminaril “Kultuuride erinevus – müüdid ja/või tegelikkus”, mille viis läbi Aune Valk Tartu Ülikoolist. Külastasime ka Haridus- ja teadusmininsteeriumi, kus tutvustati vähemusrahvuste haridusvõimalusi Eestis, esinejaks Irene Käosaar.

Osalesime Otepääl Eesti lipu 125. aastapäeva pidulikul üritusel ja korraldasime rahvusliku õhtu Lõuna-Eesti ühes turismitalus.

AHL Tartu Keskuses peetud seminaril tegime kokkuvõtteid möödunud projektiaastast ja tegime plaane uueks.

Kuigi ilmataat polnud helde – kogu kohtumise aeg möödus jaheda ilma ja vihmaga, jäid kõigile Eestist ainult parimad mälestused: hea korraldus, valged ööd, sõbralikud ja rõõmsad inimesed, maitsev toit ja lõbusad koosolemised.

Neljas projektikohtumine toimus 7.-11. oktoobril 2009 Cork’is Iirimaal. Võõrustajaks oli St. John’s Central College.

Seekordseks kohtumise teemaks oli “Aktiivne kodanik”. Valmistasime ette esitlused teemal: Parimad näited edukast immigrandist ja emigrandist ning meetmete kohta, mida sinu riik teeb immigrantide kaasamiseks aktiivsesse töö- ja ühiskonnaellu. Töötubades arutasime, mida ühist ja mida erinevat tehakse Euroopa riikides immigrantide integreerimisel ja saime teada nii mõnegi tuntud inimese päritolumaast.

Iirimaaga tutvumiseks oli võõrustajatel kokku pandud väga huvitav program. Külastasime Queenstowni (vana iirikeelse nimega Cobh) sadamat ja muuseumi. Aastatel 1848 – 1950 rändas välja üle 6 miljoni iirlase – üle 2,5 miljoni lahkus Ameerikasse just Cobh’i sadama kaudu. See oli ka viimane sadam, kus Titanic tegi viimase peatuse enne oma saatuslikule merereisile asumist.

Osalesime ka iirlaste poolt armastatud hurtade võiduajamisel ( Curraheen Park greyhound stadium), imetlesime kaunist loodust, sh. Killarney Rahvusparki, läänerannikul asuvaid tohutuid Moher’i kaljurahne ning osalesime keskaegsel pidusöögil Bunratty lossis.

Viienda kokkusaamise paigaks oli Hispaania, Castilla La Mancha regioonis asuv Talavera de la Reina. Projektikohtumine toimus 3.-7. märtsil 2010.

Hispaania kohtumise teemaks oli “Immigrant-lapsed ja nende haridusvõimalused”. Lisaks teemakohastele esitlustele töötubades oli meil võimalus tutvuda ka immigrantidega tegelevat MTÜ-ga ja immigrant-lastele mõeldud algkooliga “Nuestra Senora del Prado”.

Et immigrantide teema on Hispaania jaoks olulise tähtsusega, näitas seegi, et meie kohtumist kajastas kohalik ajaleht La Tribuna ja käisime linnapea vastuvõtul.

Lisaks Talaverale külastasime ka ülikoolilinna Salamancat. Kohtumine Hispaanias rikastas meie teadmisi immigrantide olukorrast nii Hispaanias kui mujal Euroopas, andis võimaluse tutvuda kultuuriväärtustega, paljude toredate inimeste ja nende tavadega.

Projekti viimane kohtumine toimus Regenis 26.-30.mail 2010. Kokkusaamisel osalesid nii kõigi 8 maa koolitajad kui ka koolitatavad, kokku 32 inimest.

Peale kohtumise avakõnet, mille pidas kohalik maavanem, toimus pressikonverents, kus tutvustasime projekti kohalikule meediale. Sellekohane artikkel ilmus ka 28.mai ajalehes “Der Bayerwald-Bote”.

Esimesel töökoosolekul said sõna kohalikud immigrant-õpilased, kellelt kuulsime, miks nad Saksamaale tulid, nende ootustest, lootustest ja muredest. (pilt 2) Järgmisel koosolekul tegime kokkuvõtteid projekti käigust ja tulemustest. Valmistasime ette projekti lõpp-aruannet.

Passaus tutvustati meile projekti “Women’s Cafe”. See on kohvik, kus iga kuu teatud päeval kogunevad immigrantidest naised, et jagada omavahel kogemusi ja abistada üksteist. Kohtusime nii projekti eestvedajate kui selles osalejatega.

Kohalikust Baierimaa õhustikust saime osa, külastades maailma kultuuripärandisse kuuluvat ajaloolist Regensburgi, Baieri rahvusparki ja üht baieri kodu.

Projektijuht Marju Tammiste
Tel 5098606
marju.tammiste@gmail.com

Toimumise aeg:

1998-2001

Projekti eesmärk:

anda Tartu piirkonna erinevate haruliitude ametiühinguliikmetele koolituse kaudu uusi oskusi ja teadmisi demokraatliku aü-organisatsiooni tugevdamiseks ning partnerlussuhete arendamiseks tööandjate ja töövõtjate vahel.

Juhendajad:

Matti Timmermann, Anne Voltri, Arno Arukask, Holger Nilsson, Leif Ekman, Nils Nilsson, Arne Hallberg, Bengt Nilsson

Tõlgid:

Riina Kiik, Kristel Vaino

Projekti juht:

Eda Mikk

Osalejad:

Kokku ca 80 erinevate Tartu ametiühingute (metsa kaubandus-ja teenindus, posti ja side-, meditsiini ja haridustöötajad ) liiget.

Projekti käigus toimus 6 koolitusnädalat koos Rootsi partneriga (igal nädalal kolm gruppi, igaüks kaks päeva) ja kursustevahelisel perioodil eesti lektorite poolt läbiviidud alg- ja jätkukoolitus (27 korda aastas algkoolitusele 1 kord kuus üks õppepäev, jätkukoolitusele kokku 21 õppepäeva). Lisaks toimusid ka rootsi keele kursused.

Projekti käigus osteti Eestist videoaparatuur, grafoprojektor, arvuti ning paljundusmasin. Osa õppematerjale valmistati ette Rootsis, osa Eestis. Kõik õppematerjalid kiideti osavõtjate poolt heaks ning neid saab kasutada ka edaspidiste koolituste jooksul.

Viimasel koolitusnädalal korraldatud arutelus tulevikuplaanide suhtes soovisid osavõtjad kindlasti sarnaste koolituste jätkumist uutele liikmetele ning uute teemade pakkumist selles projektis osalenutele.

Toimumise aeg:

Jaanuar – Detsember 2003

Projekti eesmärk:

Aidata lapsevanematel paremini oma lapsi mõista ning toime tulla vastastikuste suhtlusprobleemidega. Tekitada vanemas kindlustunnet, et ta kasvatab oma last õigesti.

Juhendajad:

Lilian Svartling ABF Norra Stor Stockholm
Christina Bergmann ABF Norra Stor Stockholmist
Dalia Cimbaliuk Leedu Naiste Ühendusest
Irina Izgorodina Leedu Naiste Ühendusest

Tõlk:

Kristel Vaino AHL Tartu Keskusest

Projekti juht:

Eda Mikk AHL Tartu Keskusest

Osalejad:

30 eesti lapsevanemat töötavad koos 2 Rootsi juhendajaga
22 vene lapsevanemat töötavad koos 2 Leedu juhendajaga.

Juunis 2003 toimus 2-päevane kursus, kus käsitleti järgmisi teemasid:

• Vanemate ootsued lastele
• Lapse arengu erinevad staadiumid
• Kuidas last kiita?
• Kuidas last efektiivselt kuulata?
• Piiride kehtestamisest
• Kuidas tekitada lapses turvatunnet

Selgitati välja soovijad, kes läbivõetud materjali alusel ja oma varasemaid kogemusi kasutades ise viivad sügisel läbi samalaadse koolituse. See grupp kohtub juhendajatega uuesti novembris 2003 ning siis arutatakse tekkinud probleemide ja küsimuste üle. Tulemuste põhjal planeeritakse juhendajatele täiendavat õpetust, et nad edaspidi saaksid ise jätkata tegelemist lapsevanematega.